Programmn¢je sredstva i sistem¢. No. 2 1990 PROGRAMMEERIMINE ILMA LOLLPEADETA. K.V.LAKIN, CCCP Allikad Juba meie sajandi algul karjus Griska Rasputin ( andekas Vene mees ) "Noh, mustlased, laulge mulle laulu PRO GRAMM vodotski, PRO GRAMM svintsa"! Ja mustlased kukkusidki laulma ehtsat Vene laulu. Nii tekkiski kuulus Vene s¢na "PROGRAMM" mis selliste s¢nade nagu "sputnik", "perestroika" ja "arhipelaag" k¢rval sai tuntuks kogu maailmas. V„lismaised programmerimise ajaloo uurijad ja kodanliku ideo- loogia s¢jakad propageerijad pavad PROGRAMMEERIMISE m¢iste autorlust omistada l„„ne spetsialistidele, nimetades nimesid nagu Dijkstra, Wirth, Borland, Norton jt. Mitte kuidagi v„hendades nimetatud uurijate teeneid, tuleb t¢e nimel siiski ”elda, et selle teaduse tekkimise ja arenemise eest on maailm t„nu v¢lgu just ja ainult Vene talupojam¢istuse s„rale ja leidlikkusele. Paraku ei osanud tsaarivalitsus vajalikul m„„ral hinnata kompu- teriseerimise vajadust n¢rgalt arenenud revolutsioonieelses majanduselus. T¢eliselt riikliku ulatuse sai programmeerimine alles N¢ukogude v¢imu saabudes. Esimese sotsialistliku maa rajaja l¢i ka programmi uue hiskonna ehitamiseks. Loodi v¢imsad riist- ja tarkvarakompleksid t””stuse, alkoholismi ja korteriehituse vallas asstaks 2000. Need loomingu tippsaavutused on ikka veel h„„lestuj„rgus mitmemiljonilises multiprotsessorssteemis. Kodumaise programmeerimise lesanded. Kodumaise programmeerimise lesannetest v¢ib esile tuua kaks p¢hilist: t””puuduse v„ltimine ja Absoluutse Programmi v„lja- t””tamine. T””puuduse v„ltimisele aitab suuresti kaasa nn. "automatiseeri- tud t””kohtade" loomine planeerijatele, raamatupidajtele jne. Suurim effekt saavutatakse selliste programmide realiseerimisel kodumaisel tehnikal: seal, kus enne istus ks raamatupidaja, istuvad peale tema nd operaator, programmist, elektroonik, viis h„„lestajat ja arvutustehnika osakonna lem. Absoluutse programmi relaiseerimine - see on lesanne, mis ei allu formaliseerimisele. Mis on Absoluutne Programm - seda ei tea keegi, kuid oletatakse et tegemist on millegi v„ga heaga. Selle lesande kallal nrib hambaid lugematu hulk eelarvelisi insti- tuute ja tundub, et siin ei ole oluline niiv¢rd l¢pptulemus, kui- v¢rd just arenguprotsess ise. Raskused teel. šheks p¢hiliseks raskuseks Absoluutse Programmi loomisel on aparatuuri ja dokumentatsiooni puudumine. Meie v„gilasprogram- mistid on sunnitud pilte joonistama ilma skanneriteta ja DOSi lahti murdma ilma kirjelduseta. See tugevdab tahet ja arendab originaalset m¢tlemist ning tekitab mulje k¢ikelubatust. Tuleb „ra m„rkida m¢ned nende raskusteni viivad objektiivsed p¢hjused. Loomulikult on see stalinismi, berialismi ja brezne- vismi raske p„randus. Voluntarismi ja seisakuaastad arendasid kodumaiseid aparaadimonstrumeid. Kogenud programmist tunneb neid kergesti pesukestvate kleebiste "EC" ja "CM" j„rgi. Programmeerimine neil masinatel omab tugevaid hiseid jooni Valgevene partisanide tegevusega: kunagi ei v¢i teada millal, kus ja miks teie rong r””bastelt maha jookseb. Meie p¢him¢tted. Rida mitteformaalseid organisatsioone (n„iteks N¢ukogude H„kke- rite Liit) r¢¢mustavad k¢ikelubatuse le v„lismaise arvutusteh- nika hankimisel. Nende arvates tuleb meie koperatiividel ja teis- tel ausatel inimestel lubada meie prgim„gede vahetamist IBM firma personaalikate vastu. On meeldiv teadvustada meie valitsus- juhtide seisukoha tugevust selles ksimuses: esiteks, need on meie igiomad prgim„ed ja ei ole midagi tarvis neid metsikule l„„nele jagada; teiseks, kellelgi peale valitsue ei ole ¢igust ma kaupa spekulatiivsete hindadega ja l¢ppude l¢puks, nad ju lihtsalt teenivad palju! Kooperatorid ostavad nagunii autosid, t„itevkomitee esimehi -- ja seda k¢ike ldise n„lja ja demok- raatia taustal. J„reldus: programmistide varustamine hea arvutustehnikaga on riigi kindlates k„tes ja see lubab loota, et N¢ukogudemaa kompu- teriseerimise tase on varsti v¢rreldav meie p¢llumajanduse tase- mega. Meie sdametunnistus. Praegused mittekonverteeritav rubla ja klassiteadvus lubavad unustada selle arhaismi igasugused ilmingud: meie sdametunnistus on selle puudumine. Loosung "ekspropriaatide eksproprieerimine" istub juba sndi- misest saadik iga n¢ukogude inimese ¢lgadel. Ekspropriaadi all me m¢tleme igaht kellel midagi on. Kes on "seaduslik varas"? Seaduslik varas on meie programmist! Tehke talle ettepanek osta ksk¢ik millist programmvarustust ja ta naerab teile n„kku. Meie programmist varastab, solgib, teeb kirillitsa jaoks ringi ja annab sobiva hinna eest puupeast kasutajale edasi ksk¢ik mil- lise l„„ne programmi alates draiverist ja l¢petades andmebaasi- dega. Ja proovige vaid teda kohtuga „hvardada, vastuseks kuulete vaid irvitamist. šldiselt r„„kides tuleb juriidiliselt kinnistada n¢ukogude programmisti staatus.Me loodame, et šlemn¢ukogu vaatab l„bi j„rg- mise ettepaneku: Viia sisse kriminaalvastutus v„lismaise prog- rammvarustuse ostmise eest : 5 aastat vabadusekaotust sundprog- rammeerimisega EC tpi arvutil. Meie saavutused. Meil on lisuur arv programmiste (1913 aastal oli neid v„he!). N¢ukogude k¢vaketas on k¢ige v„iksema mahuga k¢vaketas maailmas (5MB), n¢ukogude protsessorimoodul aga k¢ige suurem maailmas. Ja leldse, kui te ikka veel kahtlete meie saavutustes, siis v¢r- relge "Mikroshat" ja "Sinclairi". See ergutab teis kannatliku meelt, assotsiatiivset m¢lemist ja patriotismi. Ja te EI jookse USA saatkonda: mitte sellep„rast, et seal on liiga pikad j„rje- korrad, vaid sellep„rast, et "Mikrosa" ja "Sinclairi" v¢rdlemine ei anna veel p¢hjust emigreerumiseks. J„reldused. Milliseid j„reldusi me v¢ime teha? Kodumaine programmerimine on pikaleveninud koidikuperioodis. Meie l„bielatud raskused lubavad meil kergendusega tagasi vaadata: see k¢ik on juba olnud... Meie p¢him¢tted annavad meile v¢imaluse kindlalt jalul seista praegu ja sdametunnistuse puudumine laseb meil r¢¢msalt vaadata hel- gesse tulevikku. MEIE DEVIIS: PROGRAMMEERIMINE ILMA LOLLPEADETA! V¢I... LOLLPEAD ILMA PROGRAMMEERIMISETA?